Harmooniapäevad 2017

Forgot your your password?

Loengute ja töötubade tutvustus

Arvamuslik ülevaade Universumi toimimise erinevatest tahkudest.

Reet Priiman, PhD

Tundub, et maailmas toimuvad tänapäeval muudatused kiiremini kui isegi kümmekond aastat tagasi. Tehnoloogia kiire areng tingib vajaduse sotsiaalsele transformatsioonile läbi kaasaja innovaatiliste teadusuuringute.

Mis on inimteadvuse olemus, mis on universum, mis on eksistentsi olemus? Läbi aegade on inimkond otsinud neile küsimustele vastust, kuid isegi kaasaegsed uuringud pole leidnud lõplikku seletust. Üks Vedadel põhinev oletus on, et läbi kõrgemate teadvuse seisundite ja kirgastumise saab inimene tunnetada oma tõelist identiteeti, mis pole meel, keha ega keskkond, vaid kõikide nende ühine algallikas. Kaasaegne teadus pole suutnud seda oletust otseselt mõõta, kuid kvantmehhanika seadused, milliseid on küllalt kaua põhjalikult uuritud ja nende õigsust inimteadvuse tasemel tõestatud, annavad alust oletada, et loodusteadused ja neile tuginev loodusfilosoofia on osa suurest intellektuaalsest projektist, mis püüab kogu Universumi toimimisele leida vastust erinevaid teid pidi erinevatel olemise tasanditel (nt. kvanttasandil, mikro- ja  makrotasandil, sh. bioloogilise elu tasandil, nn. informatsiooni tasandil (R. P.) so. Plancki konstandist väiksematel väärtustel, mis seob osakese laine- ja korpuskulaaromadusi; 6,626 · 10̄ -34 J · s), jt.

Paljude teadlaste arvamus on, et objektiivne reaalsus eksisteerib inimteadvusest sõltumatult , ja inimteadvus on vaid selle reaalsuse rohkem või vähem täpsem peegeldus. Paljud teised teadlased, eriti kvantfüüsika spetsialistid on seisukohal: kvantosakestel (mis eksisteerivad osake-laine duaalses eksistentsis), nt. footonitel puudub üldse kindel asukoht, enne kui me neid ei mõõda. Siit järeldub, et universumi toimimine on suurelt jaolt mõõtmise tulemus ja mingit objektiivset reaalsust ei ole olemas. Eksperimentaalselt jälgitavad kvantkorrelatsioonide katsed kinnitavad universumi mittelokaalsust. Iga osakese trajektoor sõltub tema laine funktsioonist, mis ei oma mingeid geograafilisi piire ja võib haarata kogu universumi. Siit võiks järeldada, et Universumi objektiivne reaalsus on mittelokaalsus, millele mitmed kvantmehhaanilised mõõtmised lisavad oma ,,korrektiivi” (R.P.)

Seega kogu Universum on kvanttasandil üksteisega seotud süsteem. Antiikmaailma filosoof Hermes Trismegstus väitis ca 2200 aastat tagasi ,,Nagu ülal, nii ka all”.

Ettekande põhiülesanne maailmapildi avardamise ja motivatsiooni edendamiseks on mõista meie kohta Universumi avarustes ja “kiigata” selle koha omadusi, omavahelisi seoseid, mis elu Maal mõjutavad.

1. Päikesesüsteem, tema koht Linnutee galaktikas koos vaatluslike illustratiivsete skeemidega ja kosmoloogiliste andmetega, mis viitavad Universumi kvantmaailma ühtsusele, millest arenevad välja mitmed erinevad süsteemid, tasandid (ka DNA-põhised eluvormid kuuluvad siia alla).

Vedades mainitud erinevate ajastute perioodid ja kaasaegne teaduslik lähenemine nende olemasolu kohta.  Kuidas kosmilised perioodid, mis tingitud meie Päikesesüsteemi pöörlemisest ümber Linnutee keskme, on mõjutanud ja mõjutavad keskkonda planeedil Maa.

Mida näitavad möödanike tsivilisatsioonide arheoloogilised uuringud ja mis neist järeldub?

2. Laniakea – Supergalaktika, kus meie Linnutee galaktika koos Päikesesüsteemiga on väike nanomõõtmeline terake, punktike, mis omakorda tiirleb koos kõigi kaaslastega ümber Laniakea keskme?

3. Kas kogu Universum toimib mustade aukude süsteemide variatsioonides, mis omavahel ühendatud? NASA New Flash: ,,All Galaxies Including Milky Way are Embedded Within a Vast Sphere of Black Holles” May 24, 2016.

4. Mõtestame lahti palju arutatud hüpoteesi seisukoha: Mida kujutab inimmõistuse tasandil Universum kui hologramm ja kas paljud muud seisukohad mitmedimensioonilisest (ka kahedimensioonilisest) Universumist korreleeruvad hologrammilise Universumi olemasoluga. 

5. Aja fenomen, erinevaid seisukohti ja järeldusi. Vene teadlaste tuntud ja hinnatud uuringud sel alal: Kozõrevi peeglid, nende potentsiaalne ohtlikkus. Aeg kui energia. Laine geneetika kui DNA-põhise bioloogilise elu edendaja, aga ka teatud juhtudel sandistaja. Akad. Kaznatšejevi, Garjajevi, Akimovi, Trofimovi jt. panus neisse uuringuisse.

Loengule järgnev tõõtuba:

Töötoas antakse esitatust põhjalikum  näitlik ülevaade pildis, sõnas.  Arutelu ja osalejate arvamused  “Milleks mulle need teadmised on vajalikud?”

Materjalid muudavad maailma.

Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituut

Loengus antakse ülevaade materjalide osast inimkonna tehnoloogilises arengus, võimalustest, mida on avanud uued materjalid ja ka probleemidest, mille lahendamine seisab jätkuvalt sobivate materjalide puuduse taga. Vaadeldakse materjale ja nende rakendusi erinevates valdkondades: konstruktsioonimaterjalid, infotehnoloogilised materjalid, energeetikamaterjalid jt. Tutvustatakse erinevaid materjalide klasse, nende omadusi ja rakendusi: metallid, klaasid ja keraamika, plastid. Sealhulgas tulevad jutuks nn ekstreemmaterjalid, mida iseloomustavad rekordilised näitajad (tugevus, kõvadus, elektrijuhtivus, magneetumus jt) aga ka „nutikad“ materjalid, mis reageerivad välistingimuste muutumisele mittetriviaalsel viisil (kujumäluga sulamid jt). Veidi puudutatakse ka materjalitehnoloogiate uusi suundi – sh nanotehnoloogiat ja nanometarjale. Kuulajatel on võimalus tutvuda jutuks olevate materjalide näidistega ja sooritada nende omadusi demonstreerivaid lihtsamaid kaitseid.

Mis on elektromagnetväljad?

Tarmo Koppel

Elektromagnetväljade füüsikaline olemus. MIs neid välju tekitavad ja kuidas need inimeseni jõuavad? Mis on sagedused: madal-, kesk- ja kõrgsageduslikud elektromagnetväljad; staatilised elektri- ja magnetväljad. Tüüpilised olukorrad ja ametid, kus inimene puutub kokku tugevate elektromagnetväljadega. Milliseid elektromagnetvälju oodata laiatarbe elektri- ja elektroonikaseadmetest.

Õpituba: Elektrokliima kognitiivne mõju inimesele enesetundele ja töövõimele.

Elektrokliimast võib olla tingitud, et inimene ei suuda end kokku võtta, et tööd teha.  Miks on osad inimesed enam mõjutatud elektromagnetväljadest, kui teised? Millised on need elektromagnetväljad, mis aga parandavad keskendumisvõimet ja tõstavad töötootlikkust. Mis on õhuioonid ja sisekliima kvaliteet. Demonstratsioonid.

Kuidas kvantmehaanika on mõjutanud ja mõjutab meie elu?

“Ma arvan, et ma võin julgelt öelda, et mitte keegi ei saa kvantmehaanikast aru.”

Richard Feynman

Taavi Vaikjärv, PhD

Kvantmehaanika oma veidrustega nagu seinast läbi minevad osakesed, „kassid”, kes on korraga elus ja surnud, ning osakesed, mis „suhtlevad” hetkeliselt olles teisel pool maakera, tundub olevat teooria, millel puudub seos reaalse maailmaga. Kui lisaks maailma üks kuulsamaid füüsika teoreetikuid ütleb, et keegi ei saa kvantmehaanikast aru, siis tundub, et tegemist on teemaga, millega ülejäänud inimkonda pead ei peaks vaevama. Samas on see väide ka arusaadav, sest kvantmehaanika seadused kehtivad vaid väga väikeste osakeste korral, seega seda vahetult kogenud pole mitte keegi. Arusaamise muudab ka keeruliseks see, et kogu teooria mõistmiseks on vaja mõista keerulist matemaatilist aparatuuri.

Kvantmehaanika on siiski mõjutanud ja mõjutamas meie kõigi elu rohkem kui me võib-olla oskamegi oodata. Väikeste osakeste maailma veidrused meie suure skaala maailma ei muuda, kuid inimene on õppinud ka väga väikesi detaile looma. Kvantmehaanika nähtuste tundmine ja ärakasutamine tehnoloogias on andnud meile vahendid, mille kasutamisega oleme me igapäevaselt harjunud. Olgu nendeks siis mikrolaineahi, mälupulk või igal pool kasutatavad laserid.

Lisaks tõotab tulevik tulla põnev, sest kvantmehaanika reegleid kasutades on käeulatuses superarvutid, mis arvutavad samaaegselt kõiki eksisteerivaid lahendusi. See tähendab muuseas seda, et ükskõik kui pikad või keerulised pangaparoolid ei ole enam turvalised. Kuid ka siin tuleb kvantmehaanika appi ja pakub absoluutselt turvalise suhtlusvahendi.

Ettekande jooksul teeme tutvust kvantmehaanika mõnede tõdedega. Aru nendest saada pole mõtet, kuid me näeme, et kui sellega leppida, et väikeste osakeste maailm on selline nagu ta on, siis muutub ka meie maailm rikkalikumaks.

Inimteadvuse lõpmatud eksistentsi müsteeriumi peegeldused selginevad läbi teadmiste.

Reet Priiman, PhD

Eelmises ettekandes vaatlesime kosmiliste nähtuste, seaduspärasuste kulgemist ajastutes kuni kaasajani mõjutamaks Päikesesüsteemi, Maad, sh. bioloogilist elu planeedil.

Nüüd on teemaks teadusuuringud tehnoloogia arengust ja sellega seonduvast keskkonna seisundi halvenemisest, põhjustatud mitmetest inimolemuse geneetilistest ja epigeneetilistest omadustest ning oluliselt ka inimeste keskkonnateadlikkuse puudulikust mõtestamisest. näiteid on tohutult, kuid vaatleme üldistatult ettekandja aspektist ohtlikemaid – atmosfääri (ionosfäärini) looduslikesse protsessidesse elektromagnetilist (EM) vahelesegamist (HAARP nt.), stratosfääri mõjutamist (nn. geoinseneering) keemiliste ühenditega, et takistada kliima soojenemist. Kuid nende mõjutamise ohtlikud kõrvaltoimed on jäänud tehnoloogia arengut ja vastavat ärilist tegevust innustades tahaplaanile. (Kellelgi vist ei ole jäänud märkamata, et murudel peremehitseb sammal, pinnas on hapestunud ebaloomulikult kiires tempos).

Mais 2016 avaldati aga põhjalik ja laialdane uurimus, millest selgub, et kliima soojenemine hoopis ei toimugi nii kiiresti, kui enne arvati. Tõsine inimeste tervist mõjutav probleem seondub IT tehnoloogia arenguga (Tarmo Koppeli ettekanne).

Ülal mainitust, arvukatest teistest keskkonnaseisundit (ja toimet inimesele) halvendava moodsa tehnoloogia taga üks olulisemaid põhjuseid on keskkonnateadlikkuse puudulikkus, ühekülgsus. Kas inimteadvuse omapära ,,peidab” probleemide olemuse reaalsuse taha? Uurimused näitavad, et aju on ökonoomne ja eelistab tegevusi, mis nõuavad vähem energiat.

Katsed näitavad ka, et emotsioonide osalusel omandatud teadmine äratab tähelepanu, motivatsiooni. Valikute tegemine toimub läbi emotsionaalse tunnetuse, realiseerimiseks võetakse appi ratsionaalne, loogiline tunnetus. Kaasaegsed neurobioloogilised uuringud viitavad, et emotsionaalset ja ratsionaalset ei saa vastandlikult eristada. Need kaks kvaliteeti ei vastandu, vaid täiendavad teineteist luues pinnase, mis inimteadvuse avardumisele ja ajuteadvusele toitu annab. Mis on teadvus? Teadlastel on mitmeid seisukohti. Üks teadlaste poolt pakutud seisukoht, et teadvus pole ajus, vaid aju on piltlikult öeldes nagu “antenn”, mis võtab vastu infot; suutlikkus sõltub sellest, kui palju on isiksusel omandatud teadmisi, geneetilist ja epigeneetilist potentsiaali ning motivatsiooni seda “antenni” sättida, kohandada, et edendada loovust, inspiratsiooni, intuitsiooni. Mida enam saadakse teadmisi, mis “toidavad” huvi mõtiskleda erinevatel tasanditel eksistentsi müsteeriumi toimimise üle, seda rohkem, edukam ollakse valdkonnas, mis isiksust motiveerivad elutööd kujundama.

Üks kaasaja aktuaalne uurimisteema on leida seos, mis eristab teadvust alateadvusest. Teadvuse haarde ulatus, põhjalikkus sõltub huvist asja vastu, motivatsioonist, sellest, kuidas neuronid on omavahel ühendatud,  milline neurotransmitterite tasakaal (kuidas “antenn” funktsioneerib nn. aju keemia muutuste toel), kui võimeline ta on mõjutamaks autonoomset  närvisüsteemi, milline on teadvuse-alateadvuse vaheline seos jms.

Max Planck, nobelist, teoreetilise füüsika tippteadlane eelmisest sajandist kirjutas: “I regard consciousness as fundamental. I regard matter as derivate from consciousness. We cannot get behind consciousness. Everything that we talk about, everything that we regard as existing, postulates consciousness.”

Selle tsitaadi kinnituseks on tuntud teadlase Dr. Joe Dispenza katsetused ja isiklikud kogemused. Vaatleme lähemalt, millised need on.

Mis on morfogeensed väljad ja morfogeenne resonants – kas ulme? Paljud katsetused näitavad vastupidist.

Keskkonnateadlikkusega seotud innovaatilised suunad on avaldatud mõned aastad tagasi ilmunud inglise bioloogi Rupert Sheldrake raamatus ,,Science Set Free”. Töötoas on võimalik sellele raamatule heita põgus pilk.

Töötuba Reet Priimaniga.

Töötuba on praktilise kallakuga nii sõnas kui pildis antakse reaalseid nõuandeid  keskkonna- ja tervisekaitse alal. Vaadeldakse  keemilisi, biokeemilisi, füüsikalisi  ja psühholoogilisi nn. “ajupesu” ohutegureid,  nende vältimise nippe, et olla tervem, tegusam, loovam. Lõpus arutelu koos osalejate arvamuste ja kogemuste jagamisega.

Õpime, kuidas on võimalik mõõta mobiiltelefoniga elektromagnetvälju, vibratsiooni, gravitatsiooni, südamerütme jne.

Ohtlikud kiirgused kaasaegsetest seadmetest, pseudoteraapiaseadmed (demonstratsioonid).

Tarmo Koppel ja Heldur Haldre

Selles õpitoas demonstreeritakse seadmeid, mis tekitavad ohtlikke kiirgusi. Turul on saadaval ka mitmeid teraapiaseadmeid, mis on lausa ohtlikud (nt amuletid, mis on radioaktiivsed). Tutvume ka mitmete laiatarbekasutusse mõeldud teraapiaseadmetega ning analüüsime, millised neist töötavad ja millised mitte.

Kuidas jääda nutikamaks kui targad masinad?

Jaan Aru, PhD

Nutikas tehisintellekt asendab järgmise dekaadi jooksul inimesi mitmetes ametites. Kuidas õppida nii, et Sa ei oleks asendatav? Mida õpetada oma lastele, et neil oleks ka 10 (20) aasta pärast midagi mõistlikku teha?

Loitsude värvimaailm Eesti pärimuskultuuris.

Mare Kõiva, PhD

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-Uuringute Tippkeskus

Värvid ja värvinimetused, ümbritseva maailma värvilisust ja värvisümboolikat leiame rahvakultuuri igas liigis, ent kohe tuleb tõdeda, et osa pärimustekstidest säilitab vanemaid nimetusi ja praktikaid, teine osa aga palju uuemaid maailmavaateid. Ettekanne vaatleb kromaatiliste ja mittekromaatiliste värvide kasutamist rahvakultuuris, ent keskendub ühele vanale liigile, milleks on loitsud.

Loitsude juurde kuulus inimese emotsionaalse ja tervisliku seisundi ning haiguse raskuse määratlemine, millest on mõnevõrra teavet meditsiiniteadmiste kasutusõpetuste ja usunditeadete juures, aga ka kõnekäändude, fraseoloogia jm korpustes. Keha ja elundite värvus on olnud muude tunnuste kõrval tähtis haiguse ja elundite seisundi määraja, ent mõistetavalt tugines see suures osas intuitiivsele ja kogemuspõhisele teadmisele.

Vaatleme lähemalt loitsudes esinevate värvide sümboolseid tähendusi ja kasutusala (nt must maailm ja veemaailm oma mustade elanikega kui sümboolne võitlus haiguse ja surmaga). Sümboolsetel tähendustel on tähtis roll loitsu põhisõnumi edastamisel. Tagurpidisus või vastupidisus esindavad usundilisi kujutelmasid, mida kasutati rahvapraktikates edukalt halva mõju vähendamiseks või tõrjumiseks. Värvus võis tähistada loitsutegelase kõrget või madalat positsiooni ja vastavalt tema võimet abistada abi järele pöördujat.

Värvid, helid, ained, metallid olid kindlas positsioonis ka rituaalipraktikas.

Hiied ja jätkusuutlik eluviis.

Ahto Kaasik

Ahto Kaasik on looduslike pühapaikade, rahvakalendri ja -usundi uurija ning tutvustaja, kes tegutseb lektorina Tartu Ülikoolis, Eesti Folkloorinõukogus, Krautmanni Massaaži- ja Terviseakadeemias ning Gaia Akadeemias. Tema arvukaid esinemisi ja kirjutisi iseloomustab oskus luua mineviku ja tänapäeva vahele sildu.

2016.a kevadel ilmus Ahto Kaasiku raamat “Põlised pühapaigad”. Esivanemate pärandi tundmine ja mõistmine, eriti aga oskus seda oma igapäevaelus rakendada, muudab meie elu rikkamaks ja tervemaks.

Eesti ühed tuntuimad looduslikud pühapaigad on Panga pank, Kaali Pühajärv, Taevaskoda, Saula Siniallikad, Otepää Pühajärv ja Tamme-Lauri tamm. Lisaks neile on Eestis teada mitu tuhat hiit, püha puud, kivi, allikat jm loodusobjekti ning sajad neist on elavas kasutuses. Tööstuslikult arenenud riikide seas torkab Eesti silma oma pühapaikade arvukuse ja nendega seotud traditsioonide elavuse poolest.

Looduslikud pühapaigad on looduslikud maa-alad ja paigad, mida esivanemad on kasutanud ravimiseks, pidulikeks kogunemisteks ja erinevateks kombetalitusteks. Pühapaikadega on seotud põlisrahva vaimne pärand: teadmised keskkonna omadustest, kohanimed, pere- ja kohapärimused, uskumused, tavad ja hoiakud ning looduslähedane identiteet.

Pühapaigad on Eesti ja samuti inimkonna vanimad kaitsealad. Paiga pühaks pidamine välistab seal mistahes majandustegevuse. Seetõttu on pühapaikade kaitse all meieni jõudnud märgatav osa Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest.

Pühapaikades on loodust kaitstud ilmselt sama kaua, kui inimene on Eesti alasid asustanud ja need on osa Eesti pärandmaastikest ja samuti looduslähedasest jätkusuutlikust eluviisist. Pühapaiku leidub igas kihelkonnas ja pärimuste järgi ka igas külas ja talus. Siit tuleneb oluline keskkonnaalane põhimõte – kõikjal kus inimene elab ja toimetab, tuleb osake loodusest rahule jätta.

Põlised pühapaigad kätkevad võimalusi keskkonnaseisundi ja inimeste tervise parandamiseks,  vaimseks eneseteostuseks ning rahvusliku identiteedi tugevdamiseks. Ettekandele järgneva arutelu eesmärk on arutada, kas ja kuidas neid võimalusi kasutada.

Geenitehnoloogia võimalused teaduses ja kaasaegses meditsiinis.

Lili Milani, PhD

Lili Milani on omandanud Rootsis Uppsala Ülikoolis doktorikraadi molekulaarmeditsiini erialal. Tema põhilisteks uurimisteemadeks on on epigeneetika ja farmakogeneetika ning ta on uurinud nii tervete indiviidide ravimite lagundamise varieeruvust kui ka haigete ja tervete indiviidide erinevusi genoomis ning epigenoomis. Ta on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteadur ning tuumiklabori juhataja, mis hoiab teda kursis DNA analüüsi tehnoloogia arenguga. Lisaks osaleb ta Eestis personaalmeditsiini kasutuselevõtu strateegiate väljatöötamises. „Me oleme tervishoius jõudnud pöördepunktini. Tehnoloogia ja teadmiste arenguga tekivad meile uued võimalused. Näiteks võimaldavad geeniuuringud prognoosida ja ennetada haigusi, selle asemel, et tegeleda nende tagajärgedega.“

Informaatika meditsiini teenistuses.

Tauno Metsalu, PhD

Bioinformaatika on bioloogia, informaatika ja statistika piiril olev teadusharu, mis tegeleb molekulaarbioloogia andmete analüüsiga. Üheks olulisemaks uurimisobjektiks on valgud, mis osalevad elusorganismi kõigi ülesannete täitmisel. Nende kogust ja omavahelisi seoseid uurides on võimalik saada infot organismi seisundi kohta. Tänapäevased seadmed võimaldavad koguda lühikese ajaga palju valkudega seotud andmeid. Näiteks on uuringuid, kus mõõdetakse tuhandete valkude kogust sadadel proovidel ja selliste andmete analüüs osutub tihti suhteliselt keerukaks.

Ettekandes tehakse ülevaade mõnest andmete kogumise tehnoloogiast, millega saab mõõta valgu eellaseks oleva mRNA kogust või ka valgu kogust otse. Analüüsimeetoditest vaadeldakse lähemalt soojuskaarti ja peakomponentide analüüsi, millega saab andmetest tuvastada esmaseid mustreid. Praktilise näitena tutvustatakse üleeuroopalist projekti PREDECT, kus võrreldi ja täiustati erinevaid vähimudeleid, mida saab kasutada vähiravimite uurimiseks laboritingimustes. Vaadeldakse nii andmete kogumist paljudelt partneritelt kui ka esmaseks analüüsiks loodud veebitööriista. Tutvustatakse ka kahte konkreetsemat analüüsi. Esimeses neist leiti uudne rinnavähi mudel inimesel kõige sagedamini esineva rinnavähi alamtüübi jaoks. Teises võrreldi omavahel koelõike erinevates laboritingimustes, et selgitada välja, milline neist võimaldab säilitada vähkkude laboris võimalikult kaua ning seega pikendada võimalikku uuringute tegemise aega.